Teisel päeval algas platsil melu juba südapäeval, kui kohaletulnutele ütles oma tervitussõnad Seto ülemsootska Jane Vabarna. Seejärel esinesid suurel laval erinevad Seto laulu- ja tantsurühmad.
Küna päev oli ilus ja meeletult palav, siis VIP-ala, kus oli võimalik käis rendisaunas ning kümblustünnis ennast jahutamas, samuti pääs tiigi äärde oli avatud kõigile. Ning seda võimalust rohkelt ka kasutati. Kümblustünn osutus populaarseks just eriti laste hulgas.
Et tegemist oli laupäevaga, siis ei eriti üllatav, et rahvast oli rohkem, kui esimesel päeval. Oma välistuudio seadis üles ka RingFM ning raadioeetrist oli võimalik kuulda lühiintervjuusid üles asatunud esinejatega.
Ajaks, kui lavale astus Hellad Velled, oli pidu saanud sisse juba korraliku hoo ning ka lavaesine oli jälle rahvast täis.
Karmima muusika austajad olid leidnud aga tee Metsatöllu nännileti juurde, kus käis vilgas äritegevus.
Väga minev kaup oli järgmise ehk siis 2017. aasta Seto Jaanitule piletid, mida vaid ja ainult sellel nädalavahetusel oli võimalik omandada üliodava hinnaga. Ühe passi hinnaks oli vaid 9,99€. Arvestades, et ühe järgmise aasta festivali esinejana on välja kuulutatud 2009. aasta Eurovisiooni võitja Alexander Rybak, siis on 10€ ühe pileti eest maksta väga vähe. Kasutasime isegi võimalust ning ostsime 2 passi. Sellist võimalust ei saanud ju maha magada.
Ajaks, kui lavale astus Shanon, olid ka kõige karmima unega festivalikülastajad üles ärganud ning platsil oli kokku juba vaat, et sama palju rahvast kui eelmisel õhtul. Ning näis, et külastajate voolule ei tulegi otsa.
Peale kontserti lõpu korraldas õhtujuht ühe väikese mängu,. Nimelt oli kiire reaktsiooni eest võimalik saada väike auhind. Selleks tuli jõuda võimalikult kiiresti õhtujuhi poolt nimetatud kohta ning ette näidata järgmise aasta festivali pass. Võitjateks osutusid 2 neiut, kes olid piletid ostnud just veidi varem. Auhinnaks sai kumbki neiu endale ansambli Hellad Velled plaadi.
Nagu ka esimesel õhtul, oli seegi kord peale esinemiste lõppu võimalik kohtuda oma lemmikutega, et nendega paar sõna juttu rääkida, autogrammi küsida ning isegi pilti teha. Nii olid Shanoni austajad kogunenud backi juurde lootuses, et ehk ka Taavi Immato tuleb oma fännidega kohtuma. Ja täpselt nii ka läks. Eriti hakkas silma üks noormees, kes oli kaasa võtnud Rally Estonia särgi, kuhu peale kogus oma lemmikmuusikute autogramme. Tal õnnestus oma kogu täiendada ka Taavi signatuuriga.
Pealava järgmine esineja oli HND, keda esinemas õnnestub näha väga harva. Laulja Tarvo ei pidanud paljuks lava pealt lava ees olnuid kostitada sahmaka veega, mis palaval suveõhtul mõjus üsna jahutavalt.
Kuna tegemist oli siiski jaanitulega, siis uuriti juba esimesel õhtul, millal lõke süüdatakse. Teisel õhtul, kui päike oli piisavalt palju ära vajunud ning väljas veidi hämaramaks läinud, seda lõpuks ka tehti. Olgugi, et õhk oli piisavalt soe, oli siiski ka neid, kes otsisid sooja lõkke äärest. Eriti pakkus elus tuli huvi lastele. Õnneks olid lõkke ümber ka turvamehed, kes jälgisid, et keegi liiga lähedale ei läheks ja endale tulega liiga ei teeks.
Umbes samal ajal pandi piire ette ka nö. VIP alale, sellega piirati ligipääsu tiigile ja jõele. Sedagi inimeste enda ohutuse nimel, et keegi ülemeelikus tujus vette ei läheks.
Võib vist öelda, et teise õhtu kõige oodatum artist oli Terminaator. Kuna esialgses ajakavas oli bändi algusajaks märgitud 22:45, siis oli poole üheteistkümneks kogunenud pealava ette väga palju rahvast. See oli ka ainus kord, kui kuulsin väikest nurinat selle arvel, et ajakava nihkes oli. Õnneks oli suurem osa rahvast siiski väga mõistev ning nii oodati kannatlikult ära, millal Härra Kuu oma esinemise väikesel laval lõpetas ning järje suurele lavale üle andis.
Kuigi Terminaatori esinemisaeg oli üpris limiteeritud, siis bänd siiski hinnaalandust ei teinud ning kohaletulnutele anti korralik live. Enne lugu "Ma pole Superman" rääkis Jaagup, et kõigil ta bändikaaslastel on supervõimed. Näiteks trummar Rolandil on avanenud kolmas silm ning pendliga näeb ta kõike. Jass ütles, et tema on bändist ainus, kellel supervõimed ei ole. See peale hüüdis on neiu lava eest, et Jaagup ongi tema Superman.
Nagu suvistel keikadel juba tavaks saanud, õpetas seegi kord Jaagup, kuidas õigesti bändiliikmetelt autogrammi küsida. Seekord demonstreeris ta seda plaadi peal. Nimelt, peab olema pliiats või siis marker. Bändiliikmetele tuleb läheneda aeglaselt ja rahulikult, et mitte neid ära hirmutada. Bassimees Henno muidugi ütles, et teda väga ei teata ning tema peab ise oma autogrammi pakkuma minema. Ja siis muidugi trummarid, kelle tabamine on kõige keerulisem ülesanne. Lõpuks pani Jaagup ka oma autogrammi plaadile ning lennutas selle rahva sekka. Loodetavasti keegi sellega vastu pead ei saanud ning suuremat kismat plaadi pärast siiski ei tulnud.
Vähem mängitud lugudest oli listis 4b ning sellele järgi kohe "Kui kuningas nutab". Nii mõnigi paar, kes oli lavast veidi kaugemal, kasutas aeglasi lugusid, et tantsida.
Kuigi Terminaatori esinemisaeg oli piiratud, tehti siiski "Muinasjutu metsa" lõpus ära ka bänditutvustus. Peale seda läks bänd lavalt ära. Paljud arvasid, et nüüd ongi kõik ja bänd enam lavale tagasi ei tule. Selle lühikese vahega jõudis lavaesine üsna tühjaks jääda. Need õnnelikud, kes aga jäid ootama ja lootma lisalugusid, ei pidanud pettuma ning viimast lugu, milleks oli "Juulikuu lumi", said nautida juba veidi vabamalt.
Kõige suurem üllatus aga Terminaatori listi juures oli see, et lugu "Carmen", mis on 99%-l keikadest listis, esitamisele ei tulnud. Õnneks oli Seto Jaanitulel veidi teistsugune rahvas ning virinat selle koha pealt ei tulnud.
Kuigi turvameeskond oli üsna tõhus, siis õnnestus siiski paaril neiul pääseda backstage-i ning saada ka Jaagupiga pilt. Siiski avastati kiiresti, et lava taga on inimesi, kellel sinna asja ei ole ning turvamehed juhatasid nad viisakalt festivalialale tagasi.
Oli näha, et väga paljud olidki tulnud just nimelt Terminaatorit kuulama ning peale bändi lõpetamist ei liigutud mitte väikese lava juurde, kus teise setiga alustasid Wismari poisid, vaid nüüd mindi juba ära koju. See aga tekitas parklast väljasõidule korraliku ummiku. Viimase artisti, Metsatöllu, ajal oli rahvast juba oluliselt vähem.
Lava ette olid kogunenud veidi karmima muusika austajad ning oli rõõm tõdeda, et hoolimata hilisest kellaajast oli ka päris pisikesi fänne oma lemmikutele näppu viskamas. Enam kui poolteist tundi kestnud kontserdil tuli esitamisele nii uuemat loomingut kui ka päris vanu lugusid. Meie suureks rõõmuks kõlas ka lugu "Metsaviha II", mis oma olemuselt sobis Kärele väga hästi.
Keika lõpetas lugu "Lahinguväljal näeme, raisk", mille ajal lasti taevasse ka ilutulestik. Rahva sekka lendasid nii trummipulgad kui ka medikad. Õnnestus meilgi saada mälestuseks medikas.
Peale viimase loo lõppu oli vähe neid, kes veel platsile jäid, suurem osa rahvast liikus väljapääsu poole, et kas telklasse ära magama minna või autoga koju suunduda. Kümne minutiga oli plats päris tühi ning esimene festival "Seto Jaanituli" lõppenud.
Kohtumiseni juba järgmisel aastal.
Pildi galerii leiab Facebookist
Teie Meky ja ViskiRock
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar