Ostupidu Lõunakeskuses koos Terminaatoriga

Mõniaeg tagasi avastas sõbranna netis surfates, et Termikas esineb Lõunakeskuse Ostupeol. Veidi uus kogemus, kuna ei mäleta, et nad oleksid varem kaubanduskeskuses üles astunud. Tundub, et mälu ei vedanud alt, kuna ka Jaagup ise ütles keika alguses, et kaubanduskeskuses esinevad nad esmakordselt. Küll aga mitte viimast, kuna 6. mail on Terminaatori võimalik näha Rakveres Põhjakeskuses.

Tallinnast Tartusse teele asusime me hommikul suhteliselt vara. Kuna ilm oli suht külm ja lubas ka lörtsi sadu, siis pakkisime ennast soojalt riidesse ja bussi peale. Teel sõitsime nii mõnestki vihmapilvest läbi, kuid Tartusse jõudes tervitas meid soe kevadine päike. Kuna jõudsime Tartusse enne seda, kui Lõunakeskuse ekspress sõitma hakkas, siis tegime aega parajaks Kaubamaja Apollos. Kui on mõni koht, kuhu end unustada võime, siis on see just raamatupood. Poole kaheteistkümneks jõudsime aga Lõunakasse, mis tähendas, et meil oli kontserdi alguseni veel tubli viis ja pool tundi aega. Pidasime siis liuväljaku ääres kiire pikniku ja kolisime taas Apollosse. Veidi enne kolme otsustasime end veidi jäätisega kosutada. Väljas jalutades nägime aga trummar Rolli, kes meid ka lõbusalt tervitas. See aga tähendas, et ka teised bändiliikmed peaksid varsti kohale jõudma. Selleks ajaks oli ka rahvast Lõunakas liikvel juba tunduvalt rohkem kui hommikul. Lisaks märkasime, et nii mõnigi seltskond on end sisse seadnud lavast kõrgemal asuvatesse kohvikutesse, kust keika ajal lavale hea vaade.

Otsustasime ka ise minna istuda kohvikusse. Meil vedas, kuna varsti peale seda, kui olime lauda istunud kohvi jooma, lahkus üks paar nurgalauast, kust oli lavale parim vaade. Seega kolisime sinna üle. Tavaks on saanud, et mina naudin keikat veidi eemal ja võimalusel ka lavast kõrgemal, sõbranna aga on üldiselt lava ees olnud. Poole viie ajal jättiski mu kaaslane mind üksinda ning liikus lavale lähemale.

Enne, kui bänd alustas, esinesid aatriumis ka noored tantsijad, kes esitasid erinevaid kavasid, millega on nad muuhulgas ka võistluselt auhinnalisi kohtasid koju toonud. Selleks ajaks oli rahvast kogunenud päris palju ning aatriumis ringi liikuda oli päris keeruline. Bänd alustas täpselt kell 17. Kuna tegemist oli kogupere üritusega, siis ei olnud eriti üllatav, et kohal oli palju nooremapoolseid fänne, kellel klubidesse veel asja ei ole. Kahjuks talvisel ajal on aga vähe vanusepiiranguta kohti, kus Terminaator üles astuks.

Kontsert ise oli kahesetiline, mis tähendab, et vahepeal oli võimalik käia end värskendamas ning jalga puhata. Lavaesine jäi kiiresti üsna tühjaks, kuid oli siiski ka neid noori, kes olid kindla koha sisse võtnud ega plaaninudki seda loovutada. Teine osa liikus aga lava taha, kus bänd puhkas, lootuses, et ehk õnnestub oma lemmikutega pilt saada.

Teise seti alguses mainis Jaagup ka seda, et Ostupeo esimesel õhtul esines samal laval hiljutine sünnipäevalaps Kristjan Kasearu, kelle saatebändis on samuti Termika liikmed. Kristjanit ja Terminaatorit seob pikk ajalugu ning polnud väga suur üllatus, et teise seti avalooks oli „Nagu esimene kord“ muusikalist „Romeo ja Julia“. Veidi üllatav oli kuulda „Kõik, mis ei tapa“, mis ei leia just tihti teed Terminaatori playlisti, kuid seda parem on seda lugu kuulda.

Enne järgmise loo algust rääkis Jaagup, et päeval, kui nad Tartu poole sõitsid, olid ilmaolud üsnagi talvised ning sadas lundki, mis aprillilõpu kohta pole just mitte igapäevane nähtus. Küsimusele „Kus see lumi oli …“ tuli publikust aga kiire lõpp „juulikuus“. Jaagup jäi hetkeks üllatusest suisa sõnatuks, samal ajal kui bassimees Henno tõdes, et jah, kus see lumi oli juulikuus. Lugu, mida Jaagup aga sisse juhatas, oli loomulikult nende kõige uuem lugu „Las tuiskab“. No las siis tuiskab.

Kuna 23. aprill on Veteranipäev ning ka Terminaator ise on esinenud veteranide auks korraldatud üritusel „Veteranirock“, siis ei jäetud mainimata ka seda. Kahjuks oli Lõunakeskuses näha üsna vähe sinilille märke ringi liikumas. Isegi kannan randmel „Anname au“ käepaela. „Kaktusviin“ sai pühendatud just neile vapratele meestele ja naistele, kes kaitsevad meie vabadust ja heaolu oma elu hinnaga. Militaarsetel toonidel keika ka jätkus, kuna esitusele tuli „Aja teenija“. Loo sisse oli põimitud ka väike kitarri soolo loost „Everybody“, mille ajal Jaagup ja Henno veidi tantsisid.

Nagu Jaagup juba kontserdi alguses ütles, siis ükski tätis lugu ei jäänud tulemata. Viimasteks lugudeks olid „Juulikuu lumi“, mida juba varasemalt oli publiku hulgast mitu korda küsitud ning Carmen.

Lisalugusid seekord esitamisele ei tulnud ja ega lavaees olnud inimesed seda vist väga lootnudki. Kohe, kui bänd oli lavalt lahkunud, oli lavaesine rahvast tühi. Paljud liikusid taaskord lava taha ning oli ka neid, kellel õnnestus bändiliikmetega pilt saada. Usun, et tol hetkel ei olnud vist üheski poes nii pikka järjekorda kui backstage juures.

Järgmine Terminaatori keika on 29. aprillil Viimsis Black Rose Pub-is. Tartus on neid võimalik näha aga alles 17. juunil, kui toimub Star FM-i Suvetuur.

Lisan mõned pildid ka, rohkem pilte aga Facebookis :)

Teie Meky

Bändi mootor

Väike tantsunumber

Lõunakeskuse keika list

10 aastat Pulmi ja Matuseid

Tänavu möödub 10 aastat Kosmikute plaadi „Pulmad ja Matused“ ilmumisest. Selle sündmuse puhul otsustas bänd teha nö. Kordus plaadiesitluse. Kokku anti 5 kontserti üle terve Eesti. 7. aprillil alustati Järvekandil ning 16. aprillil lõpetati Tallinnas Rock Cafes. Sinna vahele jäid veel kontserdid Tartus, Põlvas ja Pärnus.

Tegemist oli minu esimese Kosmikute live-ga. Eelnevalt olen neid näinud Veteranirockil, kuid päriskontserdile pole kahjuks varem jõudnud. Kuigi nende loominguga olen tuttav juba varasemast ajast, siis nägin neid live-s esimest korda. Loodetavasti aga õnnestub aga tulevikuski neid esinemas näha.

Rock Cafe-sse jõudsime me vahetult enne seda, kui laval alustas DND. Rahvast oli vähem, kui olen arvanud või arvestanud. Meelde tulid ajad, kui Rock Cafe mõlemad korrused olid rahvast täis. Viimasel ajal on aga rõdu olnud üldiselt kinni ning pole ka erilist vajadust selle järgi olnud, kuna esimeselgi korrusel saab vabalt ringi liikuda.

Kodune töö oli ilusti ära tehtud, see tähendab, et olin uurinud, kuidas eelnevatel kontserditel playlist oli. Seega ei olnud minu jaoks suur üllatus, et esimene setis tehti P&M albumi lood samas järjekorras, kui need albumil olid. Loo „Lilled“, mida nad live-s vist üleüldiselt väga harva teevad, ajaks võttis Hainz kätte ka viiuli. Esimese seti nagu ka „Pulmad ja matused“ albumi, lõpetas aga „Oksad alla“. Sellele järgnes väike paus. Kuna enne lavalt lahkumist teatas Hainz, et sellega on „Pulmad ja Matused“ plaat läbi, siis hakkas selja taga seltskond skandeerima „Järgmine plaat, järgmine plaat“.

Pisikese pausi järel oli bänd laval tagasi, nüüd juba koos Üllar Jörbergiga. Esitusele tulid lood „Reisin“ ning „Jeesus Kristus“. Kui esimese seti ajal pidin tõdema, et oli lugusid, mida kohal olnud rahvas nii hästi ei teadnud, näiteks „Üliintelligentne“ ning „Lilled“, siis nüüd esitusele tulnud lood olid tuttavad ja turvalised ning rõõm oli tõdeda, et kohal olnud rahvas nautis neid. Nagu eespool juba mainisin, siis olin kodutöö tublisti ära teinud ning teadsin, et varasematel kontserditel on esitusele tulnud ka üks mu enda vaieldamatu lemmiklugu „Sinilill“. Seega lootsin, et ka seekord ei ole seda mitte listist välja jäetud. Minu suureks rõõmuks see kõlaski. Ning kohe järgi tuli ka teine suur lemmik, küll veidi uuemast loomingust(kui muidugi 5 aastat vana albumit saab pidada uuemaks loominguks) – „Mere äärde“. Veel kõlasid „Kuidas tuli pimedus mu tuppa“, „Sina oled jumal“, „Pärsia vaip“, „Traagika“ ning „Öö ei lase magada“. Mida lõpu poole, seda enam hakkas rahvas kontserdile kaasa elama. Viimaste lugude ajal märkasin ma, et lava ees, minust mitte kuigi kaugel, olid 2 neiut, kes ei pidanud paljuks oma ülakeha paljaks võtta. Nõnda nad olidki viimased lood lava ees paljaste rindadega. Kõmmari ja Kristo andsid neile särgid, mida neiud aga otsustasid kasutada pearättidena.

Kuigi kell oli juba pool kaks öösel, siis ei olnud kohalolnutel mitte plaan bändi veel ära lasta. Kõigi suureks rõõmuks naaseski bänd lavale, taaskord koos Üllariga. Hetkeks tekkis küsimus, et mis lugu küll võiks esitusele tulla, ei tulnud meelde rohkem lugusid, mis oleks koos temaga tehtud. See küsimus sai aga kiiresti vastuse. Nimelt läks kordamisele lugu „Reisin“. Kui esimesel korral olid Üllaril ees laulusõnad, siis seekord laulis ta loo ära ilma spikrita.

Peale seekordset kummardamist jäi veel osa rahvast lava ette lootuses, et ehk õnnestub bänd veel korra lavale tagasi kutsuda, kuid rohkem nad tagasi ei tulnud.

Olime otsustanud tagisid garderoobi mitte anda, vaid jätsin selle endale kontserdi ajaks selga. Ning ma polnud ainus, kes oma nahktagis ringi liikus. Tundus, et see oli ka õige otsus, kuna garderoobi järjekord oli üsna pikk. Seekord pääsesime meie aga ilma järjekorrata.

Kahju ainult, et nad nii harva esinevad. Kindlasti oleme kohal aga ka Ostrova Festivalil.

Teie Meky

Rohkem pilte Facebookis

"Reisin" koos Üllar Jörbergiga

Ja nad on uuesti laval koos Üllariga

Suured tänud Teile superelamuse eest!