Kui me aprilli keskel teada saime, et Termikas on neljapäevasel päeval Kuuris, siis oli see meie jaoks veidi üllatav. Kuigi bänd on varemgi esinenud ka neljapäeva õhtuti, siis Kuur ja neljapäev ei tundunud kuidagi kokku sobivat.
Seda kahtlasemaks muutus asi, kui bändi kodukale tuli üritus üles, kui Jaagupi ja Taavi akustiline õhtu Pärnu Kuursaalis. Otsustasime, et oleme kohal igal juhul, isegi kui tegemist on vaid akustilise keikaga. Kuid õhku jäi küsimus, miks siis reklaamib Kuursaal, et lavale astub kogu bänd. Seega tuli asjasse veidi selgust saada. Võtsime ühendust Kuuriga ning uurisime, kas 9. juunil on võimalik nende laval näha Terminaatorit täiskoosseisus või astuvad seal ülesse Jaagup ja Taavi. Samal õhtul saime vastuseks, et lavale astub ikka kogu bänd.
9. juuni pärastlõunal asusimegi teele Pärnu poole. Ööbimine oli meil võetud Wasa hotelli, mis Kuurist 300 meetri kaugusel. Omavahel veel naersime, et ka purjuspeaga ei tohiks ööbimiskoha leidmine kuigi keeruliseks osutuda.
Wasast nii palju, et meie, kaks alla 30. aastast neiut, oleme ilmselgelt selle koha jaoks liiga noored. Kuna hotell paneb suure rõhu taastusravile, siis sealne klientuur tundubki olevat pensionieale lähenev või oma elusügist nautiv paar, kes lisaks mõnusale puhkusele sooviks ka oma keha veidi turgutada.
Kuigi hotelli peauksel oli WiFi kleeps, siis tubadesse see reaalselt ei levinud. Kuna plaan oli siiski veidi puhata ning õhtul Kuursaali külastada, siis väga see tuju meil ei rikkunud.
Teadsime, et hotell peaks olema üsna Kuuri lähedal, aga täpset asukohta siiski ei teadnud. Hotellist väljusime läbi hoovipoolse ukse ning märkasime, et väike jalgrada läheb suunda, kus arvasime meie sihtkohta olevat. Jalgrada lõppes aga miski hetk ära, kuid kuna aia sees oli auk, millest oli võimalik läbi minna, siis mõtlesime veidi seigelda. Paar hetke hiljem avastasime end aga Pärnu Kuursaali tagant.
Veidi enne kümmet sisse minnes oli rahvast harjumatult vähe, heal juhul kümmekond inimest. Seda, et rahvast ülemäära palju ei tule, näitas seegi, et koos meiega oli broneeritud heal juhul 10 lauda. Kui ma Kuuriga suhtlesin, siis sai küsitud, et kas oleks võimalik saada laud üles rõdule. Nüüd aga selgus, et laud on meil siiski all. Küsisime meid teenindanud neiu käest, et kas ei oleks äkki võimalik lauda ära vahetada. Neiu käis baaris asja uurimas ning tagasi tulles teatas, et kui soovime, siis võime oma sildi kaasa võtta ning minna üles rõdu peale istuma. Seda ka tegime.
Veel kella 23 ajal oli tunne, et bänd esineb tühjale Kuursaalile. Kuid südaööks oli siiski rahvast kogunenud päris palju. Kuna istusime üleval backstage-i lähistel, siis nägime ka bändi liikumist. Kui nägime, et GSM koos Jassi mikriga ning Ergo liiguvad alla, siis otsustasime, et aeg oleks liikuda ka meil. Rahvast oli kogunenud lava ette, kuid pääses siiski vabalt liikuma ning ka meid lasti suhteliselt lihtsalt läbi.
Jaagup ütles kohe keika alguses, et nad bändiga olid arvanud, et neljapäeva õhtul tuleb Kuursaali käputäis tulihingelisi fänne. Seega oli ka seekordne list üles ehitatud veidi teistmoodi. Esimeseks looks oli kohe "Sinu juurde tagasi", mis oli väike üllatus. Järgnesid paar turvalisemat lugu ning siis tuli "Ma pole Superman", mida pole keikadel mõnda aega kuulda saanud.
Kui tuli lugu "Raudteejaam", , vajus lavaesine hoobilt tühjemaks. Seega õnnestus ka minul saada koht esireas. Ka järgmine lugu "Kui kuningas nutab" oli väike üllatus, kuna Termikas seda igal keikal just ei mängi ning usun, et bänd valib ka kohti, kus seda mängida. Kuuri õhustikku sobib see aga ideaalselt.
Kuna juunikuu on klassikaline lõpetamiste kuu, siis "Tänapäeva Muinaslugu" läks pühendusega kõigile neile, kes kas ise või kelle lähedased, pereliikmed, sõbrad lõpetavad mõnda kooli. See läks aga meil nagu rusikas silma auku, kuna lähedane inimene kaitses 9. juuni hommikul oma lõputöö tulemusele "A".
Enne "Viskit" rääkis Jass, et samal hommikul võttis temaga ühendust noor ajakirjanik, kes soovis lehe tarvis mõnda eredamat mälestust ja paari pilti. Ning noormees oli öelnud, et tema lemmik Termika album on "Minu Väike Paradiis". Meie suureks rõõmuks tehtigi üks suuri lemmikuid sama albumi pealt, ehk siis juba eelpool mainitud "Viski".
Kui tavaliselt tehakse "Ingli puudutus" elektrikitarriga, siis seekord oli see lugu eksinud akustilisse setti. Arvestades, et 14. juunil oli leinapäev ning Kuuri akustikaga sobib "Ingel" väga hästi, siis ei olnud tegelikult väga suur üllatus, et nad seda mängisid.
Viimaste lugude ajaks oli lavaesine jäänud siiski juba üllatavalt hõredaks. Eks oma süü oli ka sellel, et siiski paljudel oli järgmine päev tööpäev. Kuid need tublid, kes lõpuni vastu pidasid, said fantastiline keika osaks. NIng olgugi, et tegemist oli neljapäevaga(millal Termikas üldse viimati neljapäevasel päeval kuskil esines? eelmine suvi vist), ei tehtud sugugi hinna alandust, vaid rokiti võiduka lõpuni. Suured tänud Teile poisid selle eest.
Reede hommikul tagasi Tallinnasse sõites oli väike üllatus see, et SuperBusi esimene peatus ei olegi "Pärnu bussijaam". Kui bussi peale saime, oli seal ees ootamas juba kümmekond välismaalast, kes olid otsustanud kõik üksinda istuda. Seega paariskohti, kuhu istuda, väga palju ei olnudki valikus. Kaks sõbrannat, kes olid hõivanud teine teisel pool vahekäiku esiistmed, suhtlesid valjusti üle poole bussi omavahel ning lõkerdasid naerda. Oleks teiste suhtes viisakas olnud, kas siis kokku istuda, kui nii väga suhelda taheti või siis vähe vaiksemalt võtta. Lisaks peeti bussis nö. pikniku, seega vähemalt bussi teine korrus oli grillvorstikeste lõhna täis. Ju siis nende kodumaal on nii kombeks. Teiste suhtes aga väga ebaviisakas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar