Eelmisest aastast on festivali endaga seotud üldjoontes head mälestused. Kuid kahjuks oli ka mõned negatiivsed emotsioonid.
Festivali alale saabumisest sai juba paras elamus. Nimelt leidsime me ürituse alt transpordi otse Ulgele. Ülemiste juures saime siis oma autojuhiga kokku. Tallinnast välja sõites hakkas sadama ning seega sattus suisa kahtluse alla telgis ööbimine. Kuid mida lõuna poole liikusime, seda ilusamaks läks ka ilm. Põltsamaal tegime väikese poe peatuse. Tagasi auto juurde jõudes avastasin, et kaduma on saanud minu rahakott, mis veel mõni aeg varem oli mul taskus olnud. Õnneks leidsime selle parklast, mitte kaugel meie autost. Ju siis oli taskust välja kukkunud.
Ulgele sõitsime läbi Leie. Jõudnud ristmikule ei olnud me aga enam kindlad, kuhu suunda sõita. Esimese hooga keerasimegi valele poole, kuid siis otsustas juht, et oleks vist viimane aeg kasutusele võtta Google Maps. Ning see juhataski kätte meile õige suuna.
Festivali alale jõudsime ühena esimestest, seega oli meil võimalust valida, kuhu oma telk üles panna. Ilm oli selleks hetkeks väga ilusaks muutunud ning päike siras kõrgel taevas.
Esimesel õhtul, kui ootasime viimase esineja lavale tulekut, õnnestus mu sõbrannal peale sattuda sellele, kuidas välikäimlas Eesti iivet tõsteti. Esimese hooga ei saanudki aru, mõtles et lihtsalt meesterahvas kergendab ennast, aga on unustanud ukse lukku panna. Kuid siis hakkas neiu kiljuma. Elamus missugune.
Teisel hommikul ärkasime üpris vara ning kuna väravate avamiseni oli tubli kaheka tundi aega, otsustasime jalutada Leiele, et täiendada veidi oma kahanevaid toiduvarusid. Kuna olime eelmine päev külast läbi sõitnud, teadsime enam-vähem, kuhu suunda minna. Poest otsime ka jäätist, kuna ilm oli tõesti palav. Tagasi jalutades möödusime me ka tanklast, kuhu oli seltskond telklast poodlema tulnud. Nähes meid jäätist sööma, uuriti, et kas sellises külakolkas on tõesti ka pood olemas. Võttis veidi muigama.
Tagasi teel otsustasime me teha nalja ning asusime mööduvaid autosid hääletama. Suureks üllatuseks pidas aga teine möödunud auto kinni ning võttis meid peale. Autos olnud noormehed ei teadnud Ulgel toimuvast üritusest midagi ning olid isegi veidi pettunud, et meie ühine tee nii lühikeseks jäi.
Tagasi telklasse jõudes otsustasime oma magamiskoti telgist välja tuua ning viskasime sinna peale pikali, et veidi päikest võtta. Ei ole just soovituslik päikse käes magama jääda, sest tulemuseks on korralik joodiku päevitus.
Kui väravad kella poole kuue ajal uuesti avati, siis oli paljude sooviks pääseda vee äärde, kuna muud teed randa ei leidnud ka meie, kuigi väidetavalt pidi kuskilt festivali ala kõrvalt ka järve äärde tee viima. Kastsime ka meie oma jalad korraks vette.
Hellade vellede esinemise ajal jäi aga ühele meesterahvale ette, et me lühikeste tüdrukutena tema ees oleva pingi peal seisime ning otsustas meid mängumõõgaga torgata neerudesse. Turvamees ei teinud aga mitte midagi, kuna leidis, et selline käitumine on täiesti tolereeritav. Huvitav, kuidas paarike õhtul hakkama sai, kui kõik pingid olid seisjaid täis.
Samal õhtul oli mul konflikt ühe nüüdseks endise tuttavaga, kes väga avalikult oma facebooki ajajoonel tegi väga ebaõnnestunud nalja ühe inimese pihta, keda mõlemad hästi teame. Julgesin juhtida ta tähelepanu sellele, et tema postitus ja kommentaarid olid sobimatud. Kuid selgus, et inimene ei kannata kriitikat. Festivalile järgneva nädala alguses korraldas inimene minu pihta korraliku laimukampaania, millega ühines nii mõnigi inimene, kellega läbisaamine selle ajani oli olnud üsna hea. Tänu sellele ma mõistsin, et enamik inimesi on "sõbrad" täpselt nii kaua, kui neile kasulik on. Ning kui võimalus avaneb, siis lüüakse nuga selga ja valatakse sopaga üle.
Eelmise aasta festivalist jääb vist kõige rohkem aga meelde see, et tänu tehnikistele probleemidele hakkas kava venima juba väravate avamisest alates. Lõpuks oli ajanihe nii suur, et Dr. Alban, kes oli "peaesineja" esitas ultimaatumi, et kui tema ei saa lavale minna 1:30 nagu lubatud, siis ta ei esine üldse. Terminaator, kelle esinemise algus oli viibinud juba 2 tundi, tõsteti siis viimaseks. Ning Dr. Alban tuli peale, et teha oma 5 lugu. Esinemine jäi ausaltöeldes üpris nõrgaks. Nii saigi Dr. Albanist, kes oleks pidanud olema ürituse peaesineja, meie enda rockilegendi soojendaja.
Teie Meky
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar