Meil ei olnud plaanis Saarde minna. Hommikul ärgates olid meil hoopis teised plaanid, mis hõlmasid muuhulgas Stroomi rannas toimunud Karl-Erik Taukari kontserdit ja muuseumiööd. Ei mingit Saaremaad. Kuid päev läks hoopis teisiti. Ning öösel leidsime me endeid ikkagi Kuressaares klubis Diva lava ees rockimas.
Kella 11 ajal päeval hakkasime omavahel arutama, aga mis oleks kui läheks siiski Saarde. Mainin kohe ära, et kahekesi pole me Saaremaal käinud. Mina käisin ise viimati 2009. aastal, sõbranna aasta hiljem. Jaagup öösel Amigos mainis ka ära, et järgmine keika on saare peal ning kellel vähegi võimalik tulla, võiks ikka kohal olla. Mõeldud-tehtud, ostsime kiiresti internetist bussipiletid ning veidi rohkem kui 2 tundi hiljem istusime juba bussis teel Kuressaarde.
Praami peal otsustasin veidi väljas ringi vaadata. Kui hakkasin aga trepist üles minema, et kõrgemale tekile saada, hakkas häire hetkeks tööle. Tol hetkel jäi tunne, et asi oli selles, et ma trepile astusin, Hetkeks ehmatas ära.
Mõni minut enne kella 18 jõudsime me lõpuks oma sihtkohta. Ööbimine oli meil broneeritud Kuressaare Linnahotelli. Pärast väikest ekslemist kesklinnas leidsime lõpuks oma ööbimiskoha üles. Tegemist oli väiksemat sorti, kuid väga mugava ja hubase kohaga.
Peale seda, kui olime end oma toas mugavalt sisse seadnud, otsustasime poodi minna. Kuna teel bussijaamast hotelli, olime poest mööda läinud, siis teadsime, kuhu suunda minna. Pood õnneks ei olnud meist väga kaugel. Klubi asus aga täpselt Konsumi taga. Väljast meenutas see millegipärast veidi MADhouse-i.
Kuna meil oli piisavalt aega keika alguseni, siis seadsime end oma toas mugavalt sisse. Miski hetk kuulsime, et mingi järelkäruga auto sõitis meie aknast mööda. Sõbranna siis piilus aknast välja, kuid tol hetkel oli tegemist meie jaoks üsna suvalise kaubikuga, millel järelkäru järel. Mõniaeg hiljem saime me aga aru, et päris suvaline auto see siiski ei ole. Nimelt hotelli olid jõudnud Smilersi poisid, kes samal õhtul klubis Privilege esinesid. Meie ikka oskame ööbimiskohta valida.
Klubisse jõudes saime me teada, et pileti eest saab maksta ainult sularahas. Õnneks osati meid nii piletikassas kui ka turvameeste poolt juhendada, et kuhu täpselt minema peame, et kõige kiiremini pangaautomaadini jõuda. Pool tundi enne südaööd oli klubi praktiliselt rahvast tühi. Üks põhjus võis olla ka samal õhtul toimunud Eurovisiooni lauluvõistlus. Meist eurovisioonivõõramaid isikuid on vist aga raske leida.
Alguses olime me klubi teisel korrusel, kust avanes lavale väga hea vaade. Miski hetk aga otsustasime minna esimesele korrusele istuma. Varsti tuli aga üks noormees, kes palus, et me laua vabastaksime, kuna nende neljaliikmeline seltskond ei leidnud kohta, kus istuda. Kuna ei viitsinud vaidlema hakata, liiatigi veel võõras linnas, siis loovutasime oma laua neile.
Kolmveerand ühe ajal õnnestus mul bändile peaaegu sülle joosta. Poisid olid üsna üllatunud nähes meid seal. Rahvast oli endiselt klubis üpris vähe ning mingit kohtade võtmist lava ees ei toimunud. Ei oskagi öelda, kas asi oli selles, et rahvast oli vähem, kui oleme harjunud klubides nägema, või ei olegi Kuressaares sellist kommet. Igatahes veerand kahe ajal, kui lava ette lõpuks liikusime, hakkas vaikselt veel rahvast ettepoole tulema. Tegime vist niiöelda otsa lahti. Bänd alustas pool kaks. Klubikeika kohta ei midagi uut ega üllatavat. Üllatav oli aga see, et seekord ei olnud kohal bändi lavapoissi Georg-Sandrit. Rahvast oli endiselt vähem, kui olime arvanud ning oli tunduvalt rahulikum kui mandril toimuvatel keikadel. See muidugi ei tähenda seda, et rahvas ei oleks kaasa elanud või keikat nautinud. Lihtsalt mingit tõuklemist ega rüselemist ei toimunud.
Juba enne keikat hakkas silma, et lavale olid kleebitud sildid "Palume lavale klaase mitte panna". Ning kohe alguses sai selgeks, et klubis kehtib nulltolerants, mis puudutab laval olevaid klaase. Mitmelgi korral võttis turvamees laval olnud joogiklaasi sealt lihtsalt ära, olgugi, et tegemist oli täis klaasiga. Kuna enesetunne oli veidi kehv olnud juba hotellis, siis otsustasin ma peale paari lugu lava eest ära minna ning keikat nautida teiselt korruselt. Õnneks olid pikad saare mehed väga viisakad ning lasid endast tunduvalt lühema neiu ilusti ette.
Üle pika aja oli listi taaskord ära eksinud "Tõusuvesi". Lugusid, mida harva mängitakse, on alati hea kuulda. Nagu varasematel kordadel, kus "Kummitused kummutil" on esitamisele tulnud, oli ka seekord neid, kes arvasid, et tegemist on uue looga. Loo järgselt uuris üks lava ees olnud neiu mu sõbrannalt, et mis looga on tegemist. Ta polnud kindel, kas on lugu varem kuulnud või mitte. Kuulnud, et tegemist on albumi "Nagu esimene kord" teise looga, läks neiu näost üsna roosaks. Nimelt kingiti talle jõuludeks just selle albumi autogrammide ja pühendusega versioon.
Ühel korral siiski tekkis lava ees tõuklemine. Kuid neiu, kellega probleeme oli, vabandas korduvalt ette ja taha kõigi ees, kellele ta otsa kukkus ning tunnistas ise ka, et on vist veidi liiga palju joonud.
Keika ajal ütles Jaagup, et sel suvel nad rohkem Saaremaale terve bändiga ei satu ning järgmine esinemine seal on alles detsembris. Jaagup ja Taavi kahekesi siiski on suvel korra Saaremaal. Küll aga mitte Kuressaares, vaid Mändjalal, kus esinetakse muinastulede ööl.
Enne lugu "Hoia mind" uuris Jaagup, et kui paljud kohalolnutes mäletavad ja omavad albumit "Kuld". Nähes, et ka meie käe tõstsime, noogutas ta meile väga magusalt.
Kuna Divas korraliku backi ei ole ning bänd tuli lavale teiselt korruselt, siis enne "Carmenit" Jaagup ütles, et täna ei tule sellist mängu, et nad lähevad lavalt ära ning siis ootavad, kas rahvas neid tagasi kutsub. Kuid peale "Carmeni" lõppu ei olnud publikul plaaniski bändi ära lasta. Ning kõigi suureks rõõmuks tulidki nad tagasi lavale. Viimaseks looks tuli "Juulikuu lumi".
Peale keika lõppu arvas seltskond noormehi, et väga tore oleks Jaagupi mikker lava pealt maha tõmmata. Kuna mu sõbranna oli seal samas kõrval, siis jõudis ta reageerida veel enne, kui turvamees seda tegi. Ta haaras sõna otses mõttes tüübil, kes Jaagupi mikristatiivi hoidis, munadest ning ehmunud meesterahvas lasi oma "saagi" lahti. Kukkumise vältimiseks haaras sõbranna nüüd ise statiivist kinni ning lõi jalad, mis olid vahepeal valesse asendisse liikunud, vastu lava uuesti korda. Turvamees juhatas aga ennast ülejoonud noormehed viisakalt klubist välja.
Tagasi Tallinnasse tulime me pühapäeval autoga. Meie auto pääses üsna napilt veel praamile. Peale meid sai peale veel 3 või 4 autot. Praami peal ringi jalutades avastasime me, et oleme sattunud taaskord kokku Smilersi poistega. Ajastus missugune.
Nädalavahetus Kuressaares jättis meile mõlemale nii sügava mulje, et kindlasti plaanime sinna tagasi minna. Puhkuse ajal võiks võimalusel isegi veidi kauemaks jääda kui üks päev. Kindlasti oleme me aga Saaremaal tagasi detsembris, kui Termikas seal taaskord esineb.
Teie Meky
Telefoniga sai mõned klõpsud ka tehtud.
Telefoniga sai mõned klõpsud ka tehtud.
 |
Igas klubis võiks olla selline silt lava peal  |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar