Viski Rocki klõpsud: Ostuöö koos Silver Sepa ja ansambliga Terminaator Põhjakeskuses 6.05.2016

2 nädalat peale seda, kui Termikat esimest korda kaubanduskeskuses esinesid, seadsime me taaskord sammud ostukeskusesse. Seekord viis tee meid Rakverre, kus Põhjakeskuses toimus Ostuöö. Lisaks Terminaatorile astus seal üles ka Silver Sepp fantaasiapillidel. See on hämmastav, millega on võimalik muusikat teha.
Veidi enne kella seitset sõitiski meie buss linna sisse. Põhjakeskusest möödudes hakkas parklas silma kohe bändi buss. Kuna tegemist oli Ostuööga, siis oli selge, et seekord peame me ööbima jääma. Ööbimiskohaks valisime välja Margiti külaliskorteri. Check-in’i pidime tegema aga hotell Wesenbergis. Iseenesest see meile sobis, kuna hotell jäi bussijaama ja Põhjakeskuse vahele, seega ei pidanud väga suurt ringi sisse tegema.
Tagasi Põhjakeskuse juurde jõudes, märkasime, et autosid on parklas märksa rohkem, kui oli olnud kolmveerand tundi varem. Lava keskuse aatriumis oli väiksem kui Lõunakeskuses. Positiivne oli aga, kes laval toimuvat oli võimalik jälgida ka teiselt korruselt.
Otsustasime, et mõistlik on süüa enne, kui läheb päris hullumajaks. Õnneks järjekorrad väga pikad ei olnud ning vähem kui 10 minutit hiljem saime juba väljas väikest pikniku pidada. Nagu ka Lõunakeskuses, nii ka seekord oli esimene bändi liige, keda me liikumas nägime trummar Roll, kes meist mööda minnes meile muhedalt naeratas.
Tagasi sisse jõudsime ajal, mil õhtujuht kava tutvustas. Selgus, et bänd alustab varem, kui olime arvanud. Nimelt 20:30 tuli lavale Silver Sepp ning 20 minutit hiljem juba Terminaator oma esimese setiga. Sinna aga polnudki enam kuigi palju aega, seega võtsime Rimist endale joogipudelid, kuna õhtu oli tõesti väga palav ning seejärel juba liikusime lava lähistele.
Nagu lubatud, siis oma esimese etteaste fantaasiapillidel tegi Silver Sepp poole üheksa ajal. Kui alguses jäi mulje, et see esinemine rahvale peale ei lähe, siis üsna kiiresti oli rahvast lava ette kogunenud siiski märkimisväärsel hulgal.
On uskumatu, millest kõigest Silver on endale muusikariistad teinud. Näiteks vana pirnikänd, mille ta ühelt reisilt kaasa tõi ning ostis sellepärast suisa lisapagasi. Koju jõudes ja naelu sisse lüües avastas ta, et on lisaks kaasa toonud ka kooreüraskid, kes selles kännus endiselt elutsevad.
Samuti oli võimalik näha ja kuulda, kuidas teeb häält pill, mis on valmistatud summutitorust ning mida ta mängis pahtlilabidaga. Kuna tegemist oli üsna suure instrumendiga, siis palus Silver lava peale appi 3 noort seda hoidma. Muusika, mis sealt pillist välja tuli, pani nii mõnegi lava ees olnu jalga keerutama.
Oma esinemist alustas Silver aga veepudeli muusikaga. Eks ole me isegi tähele pannud, et kui sõrmega täis plastikpudelile koputada, siis teeb see heli. See heli on aga võimalik muusikasse põimida. Tulemus oli üsna huvitav.
Peale Silveri esimese etteaste lõppu oli väike paus ning siis oli juba laval Terminaator. Lavaesine oli hetkega lapsi täis. Kohati tundus, et rahvast oli isegi rohkem kui oli olnud kaks nädalat varem Lõunakeskuses. Kuid nagu Jaagup tähelepanu pööras, siis olid Rakvere inimesed veidi vaoshoitumad ning rahulikumad kui Lõunakeskuses.
Kuna Terminaatori esinemine oli kaheosaline, siis väikese pausi ajal oli võimalik end värskendada ning miks mitte ka poode külastada.

Samal ajal toimus lava ees erinevate toodete tutvustus ning esimene auhinna loos. Meie kasutasime vahepeal aga võimalust väljas veidi värsket õhku hingata ning end jahutada. Õnneks oli päike vahepeal ära vajunud ning nii palav enam ei olnud. See aga muidugi ei tähendanud, et kaubanduskeskuses sees palav ei oleks olnud.
Pausi ajal pandi lava äärele ja lava lähistele kividele autogrammikaardid, millele peale Termika lõppu oli võimalik bändiliikmete autogrammid võtta. Mõni julgem ja pealehakkajam laps käis ja küsis ka Silveri autogrammi endale.
Silveri esinemise ajaks liikusime me aga uuesti lavale lähemale. Seekordne etteaste oli suhteliselt sarnane eelmisele. Kuid seekord Silver lisaks ka Kohviloo, mis peaks olema päris uus. Jah, ka kohvi või teetopsiga on võimalik muusikat teha.
Termikas alustas teist setti aga akustilise osaga. Jass rääkis, et kui nad peale esimest setti eskalaatoriga üles läksid, siis oli nende juurde tulnud üks vanem proua, kes tõreles, et mis lärmi nad tekitavad, tema tahab rahus poodleda.
Teise seti teise loo pühendas Jass läheneva emadepäeva valguses oma emale, kelle lemmikuks „Ütle miks“ on. Loomulikult ei puudunud listist ka seegi kord „Kaktusviin“. Enne loo algust juhtis Jaagup tähelepanu taaskord meie veteranidele, keda tuleks tunnustada ja meeles pidada kogu aeg, mitte ainult aprillis, kui on Veteranipäev. Teisel korrusel oli seltskond, kes sellise sissejuhatuse peale oli kindel, et esitusele tuleb „Aja teenija“.
Võrreldes esimese setiga oli lava ees seekord rahvast tunduvalt rohkem, eriti just täiskasvanuid. Nooremad fännid olid seadnud ennast aga suisa lava äärele istuma. Oli ka neid, kelle jaoks muusika oli liiga vali, kuid soov oma lemmikuid lähedalt näha ja nautida sai ebamugavustundest võitu.
Siiski „Aja teenija“ ajal, mis oli teise seti esimene rajum lugu, liikusid mõned lapsed siiski veidi kaugemale. Lava ette jäänud aga elasid ja rokkisid kaasa.
Viimaseks looks oli „Carmen“, mille lõpus Jass teatas, kuna aeg pressib peale ning tegelikult oli ajakava selleks hetkeks juba korralikult ka nihkes, siis saavad nad peale loo lõppu autogrammi anda vaid 10 minutit ning eelistatud on lapsed. Selle peale vajus aga lavaesine rahvast tühjaks. Laud, mille taga bänd autogramme andes istus, liigutati lava ette ning noored fännid ja fännitarid moodustasid pika rivi. Bändil ei jäänud muud üle, kui korraldajatelt markerid võtta ning asuda autogramme kirjutama.

Autogrammide jagamise ajal viidi läbi aga uus loosimine. Kuna kogu tähelepanu oli koondunud aga alles bändile, siis otsustas fortuunaks minna mu sõbranna, kes läbi terve keika oli lava ees olnud. Selgus, et see, et meie Tallinnast olime kohale sõitnud Ostuööle, ei olnudki väga erakordne, kuna üks võitjatest oli kohale tulnud suisa Võrust.
Kui enamik autogrammi soovijaid oli oma saagi kätte saanud, otsustasime, et proovime ka õnne. Poisid olid juba lõpetamas, kuid ühe autogrammikaardi saime me siiski ära signeeritud. Üks meesterahvas palus autogrammi oma prouale, kes lapsega koju läks, kuna muidu lööb proua ta kodus lihtsalt risti. Jass aga seda patu oma hingele küll mitte ei tahtnud. Nõnda sai ka too härra ilusti neli autogrammi ritta.
Veidi peale südaööd läks Põhjakeskuse juurest tasuta buss bussijaama. Noormehed, kes meie selja taga istusid, oli üsna lõbusas meeleolus, kuid oma ülemeelikusega suutsid välja vihastada bussijuhi. Nimelt, lõhkus üks neist ära plommi, mis hoidis haamrit, millega ohuolukorras saab purustada akna, et bussist välja. Peale teistkordset hoiatust võttis bussijuht aga „lapselt“ mänguasja käest ära.
Ööbisime me, nagu eelpool juba mainitud Margiti Külalistemajas. Tegemist oli hruštšovka tüüpi majaga, mille üks trepikoda oli kohandatud külaliskorteriteks. Meie korter oli viiendal korrusel. Köögi ja vannitoaga väikekorter, kus erilist luksust ei olnud, kuid paariks ööks täiesti paras. Ainus halb asi selle juures oli, et hommikul pidime me võtme viima tagasi Wesenbergi.
Kuna ärkasime varem, kui olime plaaninud, siis oli sellest isegi kasu, et pidime uuesti bussijaamast mööda minema, kuna avastasin, et olin Tallinna bussi aega valesti vaadanud ning buss läks 7:45, mitte 7:30. See tähendas aga, et jõudsime ilusti bussi peale. Veidi enne kella üheksat olime juba ilusti Lasnamäel.

Teie Meky

Pilte Silver Sepa esinemisest Facebooki albumis.