Tänavu otsustasime, et võtame Terminaatori keika ajaks simmanipaketti. Kui ööbimine eraldi oleks olnud 48€ ja 2 piletit Täku Talli kokku 20€, siis 30€ võisime endale õhtusööki Täku Tallis lubada küll. Mõeldud-tehtud nng juba veebruaris tegime broneeringu ära. 2 nädalat enne simmanit sain teada, et sõbranna, kes ka plaanis koos elukaaslasega Jänedale tulla, broneeringut ei saanud. Tekkis väike kahtlus, kas meie broneering üldse on enam jõus, kuna aeg tuli aina lähemale, aga vaatamata mitmele kirjale, kus palusime arve saata, me seda ei saanud. Õnneks sai simmani nädala esmaspäeval meie pakett siiski tasutud ning võisime julgelt laupäeval tee Jäneda poole ette võtta.
Ilmaga taaskord ei vedanud. Sai omavahel naljagi tehtud, et pole erilist vahet, kas Termikas on Tallis suvel või talvel, ilm on ikka sama. Ainus vahe on selles, et pimedaks läheb veidi hiljem.
Huvitaval kombel sattus meile sama tuba, kus olime ööbinud ka talvise simmani ajal. Tookord öeldi meile kohe, et kuna tuba on nurga peal, siis võib see öösel olla veidi jahe. Õnneks seekord meil külm siiski ei hakanud.
Ühe miinuse tooks Jäneda Külalistemaja puhul siiski välja. Nimelt kahekesi järjest duši all käia ei saa. Seda põhjusel, et soe vesi saab lihtsalt otsa. Ning ei saa öelda, et me just vee raiskajad oleksime. Ning teine probleem pesus käimisega tekkis veel, vesi ei voolanud korralikult ära. Asi oli suisa nii hull, et toa põrand vannitoa ukse eest oli märg.
Veidi enne kella kaheksat saime kokku sõbrannaga ning kolmekesi läksime Täku Talli õhtusööki nautima. Laudu oli seekord broneeritud üsna vähe. Meid oli aga kokku pandud ühe teise seltskonnaga. Otsustasime siis, et tõstame oma söögid-joogid ringi vaba laua peale, on meil mugavam ning teisel seltskonnal samuti.
Esimene asi, mis kohe silma hakkas, oli see, et laval ei olnud märkigi Termika tehnikast. Omavahel tegime nalja, et seekord on makikeika. Ajaks, kui olime oma praed lõpetanud, jõudsid kohale siiski ka õhtu peategelased ning asusid asju üles seadma.
Kella kümne ajal, kui saalis valgust vähemaks võeti, liikusime ka meie lava ette. Lava ees avastas sõbranna, et kaamera aku on jäänud hotelli laadima. Kuna ei olnud veel märkigi sellest, et bänd hakkaks lavale tulema, otsustasin kiiresti sellele järgi minna. Tagasi Talli jõudsin esimese loo ajal. Nagu ka Pärnu Kuursaalis, oligi seegi kord avalooks "Sinu juurde tagasi".
Kuigi rahvast oli lava ees üpris palju, siis ei olnud erilist tõmblemist ega tõuklemist. Ning üpriski vabalt lasti liikuda lava ette, et saaksin sõbrannale, kes ees oli, aku anda. Ning mõniaeg hiljem ka kaamerad vahetada. Hea on see, et "Kummitused kummutil", millelt bänd Volbriööl tolmukorra maha raputas, on vähemalt mõneks ajaks leidnud tee põhilisti. Erinevalt klubikeikadest, kus üldjuhul arvatakse, et tegemist on mõne uue looga või minnakse lihtsalt lava juurest minema, elati siin loole kaasa ning oli selgelt arusaada, et lava ees olnud on Termika repertuaariga hästi kursis, mitte ei tea ainult hitte.
Täku Tallis on tavaks, et keika on kahesetiline, nii ka seekord. Peale "Muinasjutu metsa" tuli väike suitsu ja joogipaus. Enamik rahvast vajus laiali, kuid oli ka neid, kes olid otsustanud, et oma kohta lava ees ei loovuta.
Kuna Täku Tallis sees suitsutegemise võimalust ei ole, siis mindi oma jookidega välja ning hiljem ei saadud aru, miks turvamees pooliku joogitopsiga enam sisse ei tahtnud lasta. Tegin ka mina esimene kord selle vea, et suitsule minnes jäi seest ostetud veepudel käekotti. Õnneks lubati mind sellega siiski sisse tagasi. Teine kord välja minnes olin aga targem ning jätsin oma pudeli sisse kõlari peale. Tagasi tulles oli see ilusti alles. Ega ei tähendanudki väga, et oleks olnud kommet teiste jookse ära võtta, nagu klubides tavaliselt tehakse.
Pool tundi hiljem olid poisid tagasi laval. Ja seekordne sett oli pikem kui esimene. Seti avalooks oli "Juulikuu lumi". Oli huvitav kuulda kommentaare, et kas nad tavaliselt mitte ei lõpeta sellega oma esinemist. Tõepoolest, "Juulik" on klassikaline keika lõpulugu. Kuid kas alati peab siis asi minema reeglite järgi?
Et rahvas korralikult käima tõmmata, järgnesid lood "Armasta mind aeglaselt" (kiiret meil tõesti ei olnud) ning "Portselanist tüdruk". Sellele järgnes aga veidi rahulikum ning mõtlikum lugu - nagu ka Pärnu Kuursaalis, oli seegi kord playlistis "Ingli puudutus", mis suutis nii mõnelgi lava ees olnul silmad märjaks muuta.
Järgmine lugu "Charleen" oli väga mõnus üllatus. Oli näha, et ka bänd ise nautis "teistsuguste" lugude mängimist. Sellele järgnes aga veidi rahulikum akustiline sett.
Kuna järgmised 3 lugu "Kuutõbine", "Ütle Miks" ning "Kaktusviin" olid veidi rahulikumad, siis kasutati võimalust, et käia väljas suitsul või joogivarusid täiendamas. "Aja teenija" ajaks oli lavaesine aga jälle rahvast täis.
Enne "Sitapead" ütles Jaagup, et loodetavasti Täku Tallis ei ole selliseid inimesi, kellest see lugu rääkis. Ja arvestades, kui hästi ja viisakalt end seal ülal peeti, siis peab tõdema, et tõepoolest sitapäid seal ei olnud.
Peale "Carmen", mis oli nö. viimane lugu, oli selge, et kuigi bänd oli mänginud juba rohkem kui tunni, siis soovitakse ühte lugu veel. Ning me ei pidanud ka pettuma. Tõepoolest tuldi veelkord lavale tagasi, lisalooks tehti "Tänapäeva Muinaslugu".
Viimase loo alguses võttis Jaagup Georg-Sandrilt korraks peegelkaamera, millega tegi ka omalt poolt mõned pildid kohal olnud rahvast ning filmis lavaesist rahvast.
Positiivne oli, et Täku Tall ei voolanud peale viimast lugu hetkega rahvast tühjaks ning tantsupõrand oli rahvast jätkuvalt täis.
Tagasi hotelli jõudes ei olnud mingit probleemi sellest, et läksime kolmekesi meie kahesesse tuppa, kus sai veidi veel muljetatud.
Öösel suutis aga keegi, ilmselt ka simmanilistest, toa uksed sassi ajada ning üritas oma toa võtmega meie tuppa sisse murda. Kell võis olla ca. 4, tähendab. et pidu Talli juures kestis nii kaua.
Kuna eelmine kord sai hommikust sööma minna juba kell 7, siis olime seegi kord mõni minut peale seitset all, kuid selgus, et hommikusöök algab alles kell 8. Kuuldes, et meil läheb kell 9 rong Tallinnasse, otsustas admin, et kuna söök on niikuinii juba valmis ning ka serveeritud, siis pole probleemi sellest, kui me veidi varem ära sööme. Peale hommikusööki võtsime tuppa kaasa oma auravad kohvitassid, pakkisime asjad ning liikusime rongijaama. Loodetavasti on järgmine aasta taaskord põhjust Musta Täku Talli külastada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar