Otsustasime juba mõniaeg tagasi, et kui "Närvidemäng" kinno jõuab, läheme seda kindlasti vaatama.
Esmaspäeva hommikul, kui hakkasin filmile pileteid ostma, avastasin, et Solarise Apollo Kinos on esmaspäeviti piletihind vaid 2,99. Valisime vist õige päeva kinno minekuks.
Üldjuhul filme pelgalt tutvustuse järgi ei vali, kuid seekord piisas paari rea lugemisest, et oma otsus teha.
Filmi tutvustus on järgmine:
Mida suurem risk, seda suurem tasu. “Närvidemäng” on kaasakiskuv triller, mille tegevus toimub New Yorgi tänavatel, kus amatööridest hulljulged võistlevad mängus, mis netis oleva info abil nende metsikuimaid unistusi ja suurimaid hirme ära kasutab.
Arglik ja korralik abiturient Venus Delmonico ehk Vee (Emma Roberts) murrab välja mugavustsoonist, kui ta liitub emotsiooni ajel Närviga, adrenaliiniküllase võistlusega, mida internetis reaalajas jälgida saab. Noored uljaspead esitavad üksteisele väljakutseid, mis muutuvad kiiresti kergelt piinlikest eluohtlikeks, kui anonüümsed vaatlejad õli tulle kallavad. Kui Vee pannakse paari salapärase võõra Ianiga (Dave Franco), muudab nendevaheline keemia nad hetkega netistaarideks ning fännide lemmikuiks. Õhtu edenedes aga solvab Vee kauaaegseid sõpru ja seab raha ning kuulsuse nimel ohtu oma elu. Iani minevikust kuuldes avastab Vee, et ohus on ka tema pere tulevik. Pinge kasvab, panused tõusevad ning võidu või kaotuse asemel käib mäng elu ja surma peale.
Kinno jõudsime me kell seitse, kui seanssi alguseni oli jäänud pool tundi. Vaadates rahvast, kes saali ukse taha kogunes, tekkis suisa küsimus, et kas me äkki veidi valele filmile ei ole tulnud. Nimelt oli suurem osa ootajaid teismelised. See tegelikult ei olnud väga üllatav, arvestades, et piletihind on odav ning koolivaheaega on järgi jäänud veel kuu.
Läbi terve filmi püüdsid tähelepanu 2 neiut, kes istusid meist paar rida eespool ning kelle jaoks on poolteist tundi ilma nutitelefonita ilmselgelt liiga raske ülesanne. Film polnud jõudnud veel õieti alata, kui üks neiudest võttis välja oma telefoni, et tuvastada taustaks kõlanud lugu. Olgu, kuna tegemist oli tõesti hea looga, siis oli selline tegevust veidi mõistetav. Ekraani heledust oleks võinud muidugi vähemaks võtta. Kuid samad tüdrukud proovisid Shazami abil tuvastada absoluutselt iga loo, mis filmis kõlas. Lisaks jäi silma, et neiud ei pidanud paljuks seanssi ajal Facebookis surfata. Kas tõesti on interneti sõltuvus nii suur, et ei suudeta isegi poolteist tundi ilma olla?
Arvestades, et inimesi üle maailma on tabanud Pokemoni hullus, tundub teema olevat üsna päevakohane. Film räägib veebipõhisest mängust nimega "Närv". Tegemist on justkui online versiooniga kõigile tuntud "Tõde või tegu" mängust, selle erinevusega, et "Tõde" valikut ei ole. Esialgu tundub ju kõik lihtne ja süütu. Vee esimeseks ülesandeks on suudelda võhivõõrast 5 sekundit. Ülesande sooritamisel saab ta koheselt pangakontole 100$. Mida edasi, seda keerulisemaks lähevad ülesanded ning kõrgemaks tõusevad panused.
Ühel hetkel avastab Vee, et mäng kõib kõige kõrgema panuse peale - kaalul on tema enda elu.
Filmi vaadates tekkis küsimus, et kas tõesti on üks mäng, sellest saadav raha ja kuulsus, väärt seda, et panna ohtu suhted lähedastega, seal hulgas parima sõbrannaga ning mis veelgi hullem, oma elu.
Need kasutajad, kes pole piisavalt julged, et ise "mängijateks" hakata, on peitunud anonüümsete kasutajate nimede taha ning osalevad mängus "vaatlejatena". Kuniks säilib anonüümsus, on inimesed piisavalt julged, et õhutada üht mängijat teist kasvõi tapma. Kahjuks peegeldab see inimeste olemust üsna hästi. Interneti avarustes suvalise nime all ollakse väga agarad sõna võtma, kuid nii pea, kui anonüümsus kaob, kaob ka inimeste julgus arvamust avaldada.
Õnneks ei ole sellist mängu siiski välja mõeldud ja loodetavasti ei mõelda ka. Kuid Pokemon GO on näidanud, kui lihtsalt suudab mõni mäng inimesed nii väga endasse haarata, et ei mõelda enam reaalselt ning kogu ümber kaob. On ju ka meil väikeses Eestiski üks inimene juba tänu sellele mängule viga saanud. Loodetavasti läheb see maania siiski varsti üle ning kellelegi fataalseks ei saa.
Teine reaalne probleem, mis filmi vaadates välja jooksis, on interneti haavatavus. Kõik andmed, mis me oleme enda kohta virtuaalmaailmas avaldanud, on kuskil tallel. Ning valedesse kättesse sattudes, võib nendega väga palju kurja teha. Seega tasub olla ettevaatlik, mida ja kui palju endast internetis avaldada.
Kahjuks oli film, mida me vaatamas käisime, suurema osa kinokülastajate jaoks siiski vaid meelelahutuslik ning sügavamat mõtet selles ei nähtud. Nii pea, kui seanss lõppes ning kinosaalist välja saadi, olid paljudel telefonid taas käes ning asuti Pokemone jälitama.
Kuigi film on väljareklaamitud kui triller, siis liigitaks mina selle siiski pigem noortefilmide kategooriasse. Kuigi lõpp oli veidi etteaimatav, siis säilis viimaste hetkedeni teatud põnevus. Kindlasti soovitaks seda vaatama minna noortel, kes naudivad koolivaheaja viimaseid nädalaid. Kui aga oodatakse filmist tõsist närvipinget, siis antud kinoteos seda küll ei paku.
Läbi terve filmi püüdsid tähelepanu 2 neiut, kes istusid meist paar rida eespool ning kelle jaoks on poolteist tundi ilma nutitelefonita ilmselgelt liiga raske ülesanne. Film polnud jõudnud veel õieti alata, kui üks neiudest võttis välja oma telefoni, et tuvastada taustaks kõlanud lugu. Olgu, kuna tegemist oli tõesti hea looga, siis oli selline tegevust veidi mõistetav. Ekraani heledust oleks võinud muidugi vähemaks võtta. Kuid samad tüdrukud proovisid Shazami abil tuvastada absoluutselt iga loo, mis filmis kõlas. Lisaks jäi silma, et neiud ei pidanud paljuks seanssi ajal Facebookis surfata. Kas tõesti on interneti sõltuvus nii suur, et ei suudeta isegi poolteist tundi ilma olla?
Arvestades, et inimesi üle maailma on tabanud Pokemoni hullus, tundub teema olevat üsna päevakohane. Film räägib veebipõhisest mängust nimega "Närv". Tegemist on justkui online versiooniga kõigile tuntud "Tõde või tegu" mängust, selle erinevusega, et "Tõde" valikut ei ole. Esialgu tundub ju kõik lihtne ja süütu. Vee esimeseks ülesandeks on suudelda võhivõõrast 5 sekundit. Ülesande sooritamisel saab ta koheselt pangakontole 100$. Mida edasi, seda keerulisemaks lähevad ülesanded ning kõrgemaks tõusevad panused.
Ühel hetkel avastab Vee, et mäng kõib kõige kõrgema panuse peale - kaalul on tema enda elu.
Filmi vaadates tekkis küsimus, et kas tõesti on üks mäng, sellest saadav raha ja kuulsus, väärt seda, et panna ohtu suhted lähedastega, seal hulgas parima sõbrannaga ning mis veelgi hullem, oma elu.
Need kasutajad, kes pole piisavalt julged, et ise "mängijateks" hakata, on peitunud anonüümsete kasutajate nimede taha ning osalevad mängus "vaatlejatena". Kuniks säilib anonüümsus, on inimesed piisavalt julged, et õhutada üht mängijat teist kasvõi tapma. Kahjuks peegeldab see inimeste olemust üsna hästi. Interneti avarustes suvalise nime all ollakse väga agarad sõna võtma, kuid nii pea, kui anonüümsus kaob, kaob ka inimeste julgus arvamust avaldada.
Õnneks ei ole sellist mängu siiski välja mõeldud ja loodetavasti ei mõelda ka. Kuid Pokemon GO on näidanud, kui lihtsalt suudab mõni mäng inimesed nii väga endasse haarata, et ei mõelda enam reaalselt ning kogu ümber kaob. On ju ka meil väikeses Eestiski üks inimene juba tänu sellele mängule viga saanud. Loodetavasti läheb see maania siiski varsti üle ning kellelegi fataalseks ei saa.
Teine reaalne probleem, mis filmi vaadates välja jooksis, on interneti haavatavus. Kõik andmed, mis me oleme enda kohta virtuaalmaailmas avaldanud, on kuskil tallel. Ning valedesse kättesse sattudes, võib nendega väga palju kurja teha. Seega tasub olla ettevaatlik, mida ja kui palju endast internetis avaldada.
Kahjuks oli film, mida me vaatamas käisime, suurema osa kinokülastajate jaoks siiski vaid meelelahutuslik ning sügavamat mõtet selles ei nähtud. Nii pea, kui seanss lõppes ning kinosaalist välja saadi, olid paljudel telefonid taas käes ning asuti Pokemone jälitama.
Kuigi film on väljareklaamitud kui triller, siis liigitaks mina selle siiski pigem noortefilmide kategooriasse. Kuigi lõpp oli veidi etteaimatav, siis säilis viimaste hetkedeni teatud põnevus. Kindlasti soovitaks seda vaatama minna noortel, kes naudivad koolivaheaja viimaseid nädalaid. Kui aga oodatakse filmist tõsist närvipinget, siis antud kinoteos seda küll ei paku.
Teie Meky ja ViskiRock
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar