14. juulil jõudsime me esmakordselt Rummu karjääri. Tänavu toimus teistkorda Rummu rock. Kuigi oleme sealt korduvalt mööda sõitnud, siis ei olnud isegi päris kindlad, kuidas sinna saada. Õnneks ei olnud me bussi peal ainsad, kes sinna suundusid, seega ei olnud õiget kohta just väga raske ära tunda.
Kohale jõudsime veidi peale kella seitset. Väravad olid äsja avatud ning järjekord ulatus suure teeni. Rahvast tuli aga aina juurde ning kohati jäi tunne, et järjekord kasvab kiiremini, kui inimesed sisse pääsevad. 20 minutit hiljem olime aga siiski juba väravatest läbi. Tegime omavahel veel naljagi, et pärast välja ei saa. Kui kontsert läbi saab, siis pannakse väravad kinni ning avatakse uuesti aasta pärast.
Ilm oli väga ilus ja suvine ning rahvast hoolimata varasest kellaajast väga palju. Nii mõnigi perekond oli koha sisse võtnud nö. mäe peal, kust avanes nii laval kui ka platsil toimunule väga hea vaade.
Kuigi ajakava järgselt oli pidi esimene bänd alustama kell 20:00, siis reaalselt astus Dagö lavale pool tundi hiljem. Üks põhjus selleks oli kindlasti ka see, et rahvast oli kordades rohkem, kui korraldajad oli arvestanud ning piletikontroll väravas võttis aega.
Ajaks, kui bänd lavale tuli, oli lava ette kogunenud ka veidi rahvast. Üldiselt olid need nooremapoolsed muusika austajad. Kahjuks peab aga tõdema, et publik jäi veidi nõrgaks ning neid, kes reaalselt Dagöle kaasa elasid oli väga vähe. Põhjus, miks lavale lähemale liiguti, oli pigem selles, et järgmiste bändide ehk siis Terminaatori ning Tanel Padar & The Suni ajaks paremad kohad saada.
Dagö andis siiski päris korraliku kontserti. Kuna bassimees Henno astus lavale koguni kahe bändiga, siis tegi Lauri Saatpalu nalja, et tegemist on Henno Kelpi tuluõhtuga.
Kahe bändi vahepeal korraldas Rummu vangla viimane vang Venno Loosaar väikese vanglateemalise viktoriini. Iga õige vastuse eest oli võimalik saada väike auhind kas siis õlle- või siidripurgi näol. Samal ajal korjas Dagö lavalt oma tehnika kokku ning Terminaator seadis asjad oma esinemiseks valmis.
Kuna ajakava oli algusest peale nihkes ning ka Terminaator alustas hiljem, kui oleks pidanud, siis oli list lühem, kui tavaliselt harjunud oleme. Kuid sellest hoolimata oli bändil varuks nii mõnigi üllatus lugude näol, mis väga tihti ei esitata. Lisaks suudeti üllatada ka lugude järjekorraga. Ei juhtu just tihti, et keika avalooks on "Nagu esimene kord". Sellele järgnes kohe lugu "Isa ütles". Rõõm tõdeda, et lugu ei eksinud listi ära ainult Õllesummeri ajaks ning on sinna vähemalt mõneks ajaks ka pidama jäänud.
Kuna Henno oli laval kahe bändiga, siis tekitas see nii mõneski ürituse külastajas veidi segadust. Sattusin kuulma ema ja poja vestlust, kus ema üritas pojale selgeks teha, et tegemist on siiski sama isikuga. Kuid poeg oli kindel, et Dagö bassimees oli pikem kui Terminaatori oma. Nii mõnigi inimene oli aga veendunud, et üks ja sama muusikas puhtfüüsiliselt ei jõuaks mitme bändiga mängida.
Bänd oli jõudnud teha vaid mõne loo, kui üks meesterahvas otsustas, et tal oleks ilmtingimata vaja Jaagupiga rääkida. Et oma eesmärki täita, üritas ta ronida lava ees olnud kõlarite peale, et siis sealt edasi lavale pääseda. Ei hoolinud ta isegi sellest, et lava ees olid lapsed, kelle ta üpris külmalt eemale lükkas. Õnneks reageeris lavaesine rahvas kiiresti ning ühiste jõududega õnnestus meesterahvast takistada oma plaani teoks tegemast. Kiiresti olid kohal ka turvamehed, kes meesterahva lava eest eemale toimetasid. Lava ees olnud lastele oli see elamus aga ilmselgelt liiast ning noored fännid otsustasid keikat nautida juba veidi eemalt.
Kui esitamisele tuli "Kui kuningas nutab", oli selgelt näha, et suur osa kohalolijatest teabki ainult hitte ning vähe tundmatuma loo ajal kasutati võimalust oma joogivarusid täiendada. See aga tähendas, et lavaesine jäi veidi tühjemaks ning tänu sellele tekkis ka juurde hingamisruumi, kuna enam otseselt keegi seljas ei elanud.
Nagu sellistel üritustel tavaks saanud, oli list veidi lühem. Kui Dagö läks lavalt ära ilma lisalugudeta, siis Terminaator tuli ühe loo siiski lavale tagasi. Lava ees avanes armas pilt, kus üks päris pisike fänn oli vimase loo "Juulikuu lume" ajaks aidatud lava ees olnud kõlari peale, kus poiss korralikult rokkis, tehes silmad ette nii mõnelegi täiskasvanud fännile. Sedasi see uus põlvkond peale tuleb.
Peale Terminaatori esinemise lõppu oli taas väike paus, mida sisustas Rummu vang Venno väikese viktoriiniga. Seekord õnnestus ka meil saada väike auhind purgi Somersby siidri näol.
Kuna kellaaeg oli juba üsna hiline, siis otsustasime, et on paras aeg hakata kodu poole liikuma. Autode rivi oli päris pikk ning nõnda pidime kõndima rohkem kui kilomeetri, enne kui jõudsime kohta, kus oli võimalik ka hääletada. Tee ääres ei jõudnudki väga kaua olla, kui mööda sõitnud Volvo kinni pidas ning meid peale võttis. Suunaks oli loomulikult Tallinn ning nõnda olime Mustamäel juba veidi enne südaööd.
Teie Meky
Rohkem pilte leiab Facebookist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar